top of page
Writer's pictureKaarel Mikkin

Rongisõit on ajavõit?

Updated: Oct 7


Rongisõit on ajavõit. Aga mitte siis, kui oled sunnitud mitu tundi püsti seisma või halvemal juhul põrandal istuma... Järgnevalt väike ülevaade Eesti Disainiauhindadel teenusedisaini kategoorias äriettevõtete seas esikoha võitnud Elroni projektist – kellega, mida, kuidas ja miks me tegime, et see kõrgeimat auhinda vääris?


Miks siis reisijad põrandal istuma peavad? Sest ronge on täna liinil samapalju kui neid oli 12 aastat tagasi, samas reisijate arv on ainuüksi viimastel aastatel kuni 40% aastas kasvanud. Kuniks Elron ei piira müüdavate piletite arvu, nagu seda tehakse nt bussides, siis võib tippaegadel istekohtade puudust ka edaspidi ette tulla.


Mis oleks lahendus? Rohkem ronge (väga pikaajaline ja kallis lahendus), rohkem numbriliste kohtadega istmeid (mõõduka aja ja ressurssidega ka tänases kontekstis teostatav), rongi prognoositava ületäituvuse kommunikeerimine enne piletiostu (lihtsasti ja kiiresti tehtav).


Ühele ja samale probleemile on võimalik leida mitmeid erinevaid lahendusi ja lähenemisi – mõned vajavad planeerimist, teised on jällegi koheselt ja kiiresti elluviidavad ning omavad käegakatsutavat mõju reisijatele.


Lahenduste jooksva elluviimise tõttu võitis Elroni projekt Eesti Disainiauhindadel teenusedisaini kategoorias esikoha. Sellel ja paaril põhjusel veel. 

Esiteks – kaardistasime projekti käigus kogu reisija teekonna, mitte vaid rongis viibitava aja. Kujutle end reisijana - sinu teekond algab juba kodust, reisi planeerimisest, pileti ostmisest eelmüügis, jätkub rongipeatusesse minekuga, rongi ootamisega, alles siis pealeminek, sõit rongis ja mahaminek ning sinu teekond lõppeb alles tegelikku sihtkohta jõudmisega - tööle, kontserdile või lennujaama – kuhu iganes sul oli vaja jõuda.


Teiseks – saime väga hea ülevaate peamistest reisijatüüpidest, keda esineb rongides kõige rohkem (vt ülevaadet siit), kelle ootused ja vajadused on kõige erinevamad ja olulisemad. Huvitaval kombel võivad nad kõik viibida täpselt samal ajal samas vagunis, aga hindavad oma sõidukogemust täiesti

erinevalt – üks sõidab paar peatusevahet ja võib ka püsti seista, teisel on pikk tööreis ning istekoht määrava tähtsusega. Kolmas on üldse esimest korda elus rongis ning kõik tundub uus ja võõras... Kodupimeduse vältimiseks viisime läbi ligi 100 intervjuud kolmes erinevas keeles, kombinatsioonis vaatlustega üle kogu Eesti, nii rongides, perronidel, jaamahoonetes kui ka mujal.


Kolmandaksosapoolte hulk. Elron omab kontrolli vaid rongide ja nende sees toimuva üle. Raudteed ja perronid kuuluvad Eesti Raudteele ja Edelaraudteele; Balti Jaam kuulub GoGroupile, ka muud jaamahooned on samuti eraomandis; perroonidel ja jaamades olevad tablood saavad oma info Transpordiametist, kes mõjutab suuresti ka reisigraafikuid; jaamade juures asuvaid ühistranspordipeatusi ja liinigraafikuid korraldavad kohalikud omavalitsused (KOV) ja nende partnerettevõtted; piletihinda mõjutavad samuti KOVide määratavad soodustused jne, jne. Projekti käigus õnnestus kõiki neid osapooli aktiivselt kaasata, nende teadlikkust ja arusaama oma rollist reisija kogemuse kujundamisel tõsta.


Neljandaks – defineerisime reisijatelt saadud sisendi põhjal 75 erinevat kitsaskohta, millele tekkis ligi 4600 valideerimisküsitlusele vastanu abiga väga konkreetne pingerida. 39 „punast“ teemat, mida koheselt lahendama hakata, sh TOP10 eriti kriitilist, nagu pikal reisil püsti seismine või katkendlik wifi-ühendus. Lisaks 17 keskmist ning 19 väiksema valuga teemat, mille lahendamine ei oma nii suurt mõju reisija kogemusele. Esimest korda Elroni ja tema koostööpartnerite ajaloos tekkis süsteemne ja valideeritud ülevaade koos kindlate prioriteetidega, kes, mida ja millises järjekorras lahendama peab.


Viiendaks – nagu alguses juba juttu oli, on igale probleemile erinevaid lahendusi. Selleks viisime läbi sarja erinevaid töötubasid, kasutades mitmekesist valikut meetodeid ja tööriistu lahenduste loomiseks, protomiseks ja testimiseks. Neid kitsaskohti, mis olid Elroni vastutusalas, ideestasime Elroni erinevate tiimidega – tippjuhtidest vedurijuhtideni välja. Teiste jaoks kaasasime vastavaid väliseid osapooli ja partnereid, kes andsid oma panuse ning võtsid ka kohustuse, et ise vajalike lahenduste elluviimisega tegeleda. Nt perroonide ilmastikukindlus, graafikute ühilduvus teiste transpordiliikidega, sõidugraafikute sobivus, ligipääesetavus jaamadele, rattahoidikud jne.


Kuuendakslast, but not leastasjad hakkasid juhtuma. Elron, GoGroup, Eesti Raudtee, KOVid, Transpordiamet – mitmed osapooled asusid tegema koostööd, et asjad ka päriselt ja kohe ära teha. Kõigi vajalike kitsaskohtadega tegelemine nõuab hulgaliselt aega ja ressursse, mis vajavad alles planeerimist, ent vajalik selgus, prioriteet ja vastutajad on olemas ja algus on tehtud.


2024 aasta jooksul viidi juba ellu mitmeid käegakatsutavaid lahendusi, mis reisijate kogemust paremaks muutsid:

  • eriolukordades reisijatele parem kommunikatsiooni jagamine;

  • juhend seotud töötajatele, toimuvad koolitused ja juurutamine;

  • suviste remonditööde parem planeerimine;

  • alternatiivlogistika lahendused ja teavitus;

  • suuremad ajutised sildid ja infograafika jaamades;

  • asendusbusse pakkuvatele partneritele loodud uued kvaliteedinõuded;

  • jalgrattasõbraliku teenuse turule toomine - tasuta vedu ka suvel, topelt rattakohti Aegviidu suunal, hoiukohtade ala laiendamine jt;

  • segase nimega “C-ala” asemel võib ratta ja vankriga nüüd siseneda lähirongides igast uksest;

  • wifi levi parandamine rongides, 5G ja Starlinki seadmete paigaldamine rongidele;

  • rongide infograafika ja märgistuse uuendamine;

  • Eesti Raudtee alustas tänu projektile perroonide ilmastikukindlamaks ehitamist;

  • oma järge ootavad Elroni mobiiliäpp, rongiülesed kindlad istekohad kaugmaa liinidel, reaalajas info tabloodel, infotabloode paigaldamine perroonidele jmt kitsaskohad vastavalt projektis defineeritud pingereale.


Kui jutt algas ülerahvastatud rongidest, siis üle tosina aasta on ka siin häid uudiseid - esimesed uued Škoda kiirrongid on 2024. sügisest juba testimisel ning nende liinile toomine aitab tihendada seniseid sõidugraafikuid ja leevendada ülerahvastatust populaarsematel suundadel.


Kas see tähendab, et Tartu-Tallinn rongis ei pea enam kunagi püsti seisma? Vaevalt küll – reedestel ja pühapäevastel tipptundidel võib seda endiselt ette tulla, sest erinevalt teistest transpordiliikidest ei piira Elron reisijate arvu. Kas peaks?


See on juba küsimus järgmiseks korraks. Allpool veel mõned slaidid, mis tööprotsessi, metoodikat ja tegijate tausta avavad. Lõpetuseks suured kiitused Elroni äriarendusjuht Pille Kauberile tugeva tiimi, hea koostöö ning usalduse eest, mis on reisijate tugevale kriitikale vaatamata aidanud mitmeid kitsaskohti juba sirgeks triikima hakata.





bottom of page